• Ostuga üle 100 € tasuta SmartPost
  • Soodsamad hinnad kui poes
  • Kiire ostuprotsess. Registreeruda ei ole vaja
  • Ostuga üle 100 € tasuta SmartPost
  • Soodsamad hinnad kui poes
  • Kiire ostuprotsess. Registreeruda ei ole vaja

KUIDAS VALIDA JALGRATTA REHVE?

KUIDAS VALIDA JALGRATTA REHVE? REHV
30.01.2020

Jalgratastega on huvitav ning tervislik sõita nii talvel kui ka suvel. Jalgrattaga saab kiiresti tööle, sõbrannale külla või lausa osa võtta maratonidest ning rallidest. Jalgratas on tänapäeval üks osa tervislikust eluviisist ning puhtast õhust. Jalgrattad aga vajavad hoolt ning vahetevahel ka rehvivahetust. Järgmisena vaatamegi me lähemalt kuidas valida enda jalgrattale rehve.

 

Kuidas valida jalgratta rehve

Jalgrattaid on väga palju erinevaid, mistõttu sobivad neile ka erinevas suuruses rehvid. Samuti on olemas spetsiaalseid rehve erinevatele sõidustiilidele, aastaaegadele ning pinnastele. 

 

1. Õiges suuruses rehvid. 

Kuna rattaid on erinevates suurustes siis tuleb rehvi ostes meeles pidada enda ratta suurust, mida on võimalik näha kummide pealt, mis on hetkel ratta all nt: 27.5x2.80. Esimene number näitab rehvi diameetrit ning teine number rehvi laiust.

Mida laiem on rehv, seda raskemal pinnasel saab sellega sõita. Kujutagem endale ette näiteks Fatbike'i (paksurattaline jalgratas) ning maanteeratast näiteks Tour de France'il. Esimene on mõeldud raskele pinnasele, mägedesse, liivastele aladele, lumele, porile. Teine on mõeldud puhtale ning siledale teele, kus saab sõita suurte kiirustega. Siit saab järeldada, et mida suurema diameetriga on ratas, seda paremini püsib ta teel raskemates olukordades. 

 

2. Rehvi muster

Üldiselt võib leida kolme liiki rehve: maanteerehvid, linnarehvid ning maastikurehvid. Rehvi muster ning liik oleneb inimese enda sõidustiilist ning kus talle sõita meeldib. Kui tegemist on linnarattaga siis ei pea oma pead murdma ning rattale võib peale panna linnarehvid. Sõites aga maastikul läheb rehvide valimisega juba kauem aega, kuna nüüd tuleb läbi mõelda, kui tugeva mustriga ning kui suure diameetriga rehve on vaja, et teel püsida. 

Maanteerehvid on kõige peenemad ning siledama, vähese mustriga vähendamaks veeremise takistust - maanteerehvidega sõidetakse heal siledal teed suurte kiirustega. 

Linnarehvid on niiöelda keskmised rehvid tugevama mustriga ning laiema diameetriga. Need on ideaalsed linnas liikumiseks. 

Maastikurehvid on kõige tugevama mustriga rehvid, mida kasutatakse sõites metsas ning muudes kohtades kus ei ole siledat pinnast. Maastikurehve on võimalik soetada erineva mustri tugevusega. Näiteks sõites mudas või liivas on vaja tugevama mustriga rehve kui sõites matkaradadel. 

Lisaks võib panna rattale kahe erineva mustriga rehve alla. Valides näiteks maastikurehvid endale, saab esirattale ning tagarattale panna erineva mustriga rehvid, mis hoiavad ratta veelgi paremini teel.

 

3. Aastaajad

Talvel, sügisel ning kevadel on teeolud halvemad ning tihti libedad, raskesti läbitavad. Nagu autodel pannakse talveks alla naelkummid, saab seda teha ka ratastega. Talvel on soovitav panna alla rehvid, millele on sügavamad mustrid ning mille diameeter on suurem. Lisaks võib talvel rehvist veidi õhku välja lasta hoidmaks ratast paremini teel.

Suvel on aga jälle võimalik alla panna peenemad ning vähesema mustriga rehvid alla, millega saab kiiremini ühest punktist teise liikuda kartmata teel libiseda libedatel lehtedel või jääda lörtsi sisse kinni. 

 

Kokkuvõttes tuleb rehvide valikul esimesena vaadata enda ratta suurust ning soetada rehvid, mis mahuksid rattale. Järgmisena saab juba mõelda enda käikude peale ning ilmale. Otsimaks endale uusi rehve saab aga mugavalt ning kiirelt seda teha spetsiaalses rehvide e-poes.